Incwadi Yezindaba 5847-046
Usuku lwama-2 lwenyanga yesi-11 iminyaka engama-5847 ngemva kokudalwa kuka-Adamu
INyanga Yeshumi Nanye Onyakeni Wesibili Womjikelezo Wesabatha Wesithathu
Umjikelezo Wesabatha Wesithathu Womjikelezo Wejubili Le-119
Umjikelezo WeSabatha Wokuzamazama Komhlaba Indlala, Nezifo Eziwumshayabhuqe.
January 28, 2012
Shabbat Shalom Bazalwane, njengoba nifunda lencwadi Yezindaba ngizobe ngikhuluma e-Ashland Kentucky ngixoxa ngeminyaka yeSabatha kanye neyeJubili. Sizokukhombisa ukuthi ungafakazela kanjani ukuthi ziphi nokuthi zazikuphi Emlandweni. Sizobe sesikukhombisa ukuthi zisitshengisa kanjani ngokwesiprofetho impi ezayo nokuthi izoba nini lapha. Lokhu kuphinde kuboniswe kithi Iziprofetho zika-Abrahama kanye Nesiprofetho soMthetho kaNiddah kanye ne-70 Shabua.
Ihholo lise-Kyova Mall kanye ne-Fairfield Inn 1/4 miles away 10945 US Rte.60, Ashland, Kentucky
Ngena emnyango ophakathi nendawo phakathi kwe-Elder Beerman kanye ne-Callihan's Restaurant uqonde enkundleni yokudla jikela kwesokunxele. Igumbi Lomphakathi liyigumbi lokuqala kwesokunxele.
Uma kwenzeka abaningi benu, ngokusekelwe kuma-imeyili engiwatholile kuleli sonto, bakhohlwa, inhloko yombuso kaJehova yiJerusalema. Kuvela eJerusalema lapho sisekela ukuqala kwethu kwezinyanga njengoba kubonakala lapho. Kungenzeka ukubona inyanga evela eNyakatho Melika ngaphambi kokuba u-Israyeli enze ezinyangeni ezithile. Sesiyibikile njalo inyanga njengoba ibibonwa isuka eJerusalema hhayi kwenye indawo. Sizoqhubeka nokwenza lokho ukuya phambili naphezu kwama-imeyili amaningi engibiza ngothisha wamanga.
Labo kini abasekela ukubonakala kwenyanga eNyakatho Melika njengesiqalo esisemthethweni senyanga, umbuzo kini. Ubani igunya lakho? Uma nithi uJehova, liphi ikomkhulu lakhe na? Ithuthele nini e-Arkansas, noma e-Biloxi noma lapho ukhona? Kumelwe kube nokufana okuthile. Yebo sonke sidinga ukuzijwayeza ukukubheka futhi siqonde ukuthi kwenziwa kanjani. Kodwa ukuba nawo wonke umuntu ngezinsuku ezihlukene kusenza sonke sibukeke singabahlubuki kulabo abagcina ukuhlangana. U-Efrayimi uzoyeka nini ukuhlubuka futhi aqale ukusebenzisana anqande ukulwa. Misa ukubiza igama kanye nezinkulumo ezidelelayo.
Njengoba iNyangayezulu ingasabonwa futhi kule nyanga ngibanjwe ngingazi ukuthi yiluphi usuku lokuqala kule nyanga ye-11. Asihambi ngakho bekungabonwa noma bekumele kubonwe. Sihamba ngofakazi ababili eduze kwaseJerusalema abalubona ngempela ucezu lokuqala lwenyanga. Uma ingabonwa kumenyezelwa inyanga yezinsuku ezingama-30. http://www.karaite-korner.org/new_moon.shtml
Sagcina ukuba nombiko wokubonwa kwenyanga ngoNovemba.
Karaite Korner Newsletter #539
Umbiko Wenyanga Entsha
November 2011
Inyanga Yesishiyagalolunye YeBhayibheli
NgoMgqibelo mhla zingama-26 kuLwezi, 2011, inyanga entsha yabonwa kwa-Israel. Inyanga yaqala ukubonakala:
Inyanga ayizange ibonwe ngoDisemba 25 Ukwenza uDisemba 26 usuku lwama-30 lwenyanga yesi-9.
NgoLwesibili ebusuku ngomhla zingama-24 kuMasingana futhi inyanga ayizange ibonwe okwenza uJanuwari 25 ekushoneni kwelanga usuku lwama-30.
Ngakho ngeShabbat January 28 kuzoba wusuku lwesi-2 lweNyanga eyi-11 kusukela ekushoneni kwelanga ngobusuku bangaphambili. ISabatha ngalinye lisuka ekushoneni kwelanga kuya ekushoneni kwelanga.
Konke lokhu kuba nomthelela omkhulu uma singayiboni inyanga yakwa-Israyeli ekupheleni kwale nyanga noma elandelayo. Kuyosho ukuthi iPhasika lingase lidlule enyangeni egcwele futhi ngokungangabazeki lokhu kuzocasula abantu abaningi abangayiqondi indlela yokubona inyanga. Futhi labo abazohamba bodwa lapha eNyakatho Melika esikhundleni sokwamukela igunya elivela eJerusalema.
Yiwo kanye lo mthetho owasetshenziswa uNowa ngesikhathi esemkhunjini. Wangena ngemva kwePhasika lesibili ngosuku lwe-17. Wayengakwazi ukubona inyanga phakathi emkhunjini ngenxa yemvula ngenyanga yokuqala noma eyesibili noma eyesithathu noma eyesine noma yesihlanu ngoba wayengaphakathi emkhunjini.
UGenesise 7:16 Zangena, iduna nensikazi kuyo yonke inyama, zangena, njengalokho uElohim emyalile, ? amvalele phakathi.”
UNowa akazange alivule ifasitela kwaze kwaba ngemva kwezinsuku ezingu-40 zemvula.
UGenesise 8:6 ZULXNUMX; Kwathi ekupheleni kwezinsuku ezingamashumi amane uNowa wavula ifasitela lomkhumbi abelenzile.
Wayengayibheka inyanga ngalesi sikhathi kodwa ayizange ibonakale. Siyazi ukuthi ayizange ibonakale ngoba uNowa wayenezinyanga ezi-5 zezinsuku ezingu-30 inyanga ngayinye.
Funda manje izindatshana ezikhuluma ngeNyangayezulu futhi ufunde ukuze wazi ukuthi uJehova uwumise kuphi umbuso Wakhe esikhathini esidlule nasesikhathini esizayo. YiJerusalema futhi kungcono singene ngaphansi kwegunya Lakhe futhi sifunde ukulalela manje. Kamuva kuyoba sekwephuze kakhulu.
Yebo phumani nizilolonge ukubona inyanga kungakhathaliseki ukuthi nihlalaphi kodwa nikelani igunya eJerusalema.
Ngesonto eledlule sibe nemibuzo embalwa mayelana nalolu daba emasontweni adlule ethi News letter.
Omunye wabhala ukuze asho okulandelayo:
Ukubhujiswa okuphelele kuka-Israyeli kuze kube seqophelweni lokungabibikho kuvumelana kanjani noJeremiya 31:35-37 kanye noJer 46:28?
Usho kanje uJehova, onika ilanga libe ngukukhanya emini, nezimiso zenyanga nezezinkanyezi zibe ngukukhanya ebusuku, ohlukanisa ulwandle ukuze kuhlokome amaza alo; UYHWH Sebawoti igama lakhe:Uma lezo zimiso zisuka phambi kwami, usho uJehova, khona-ke inzalo ka-Israyeli iyakuyeka ukuba yisizwe phambi kwami kuze kube phakade.
Isho kanje iNKOSI; Uma izulu phezulu lingalinganiswa, nezisekelo zomhlaba zihlolisiswa phansi, nami ngiyakuyilahla yonke inzalo yakwa-Israyeli ngakho konke abakwenzileyo,” usho uJehova. Jer 31:35-37Ungesabi, Jakobe nceku yami, usho uJehova, ngokuba mina nginawe; ngokuba ngiyakuqeda ngokuphelele zonke izizwe engikuxoshele kuzo, kepha angiyikukuqeda ngokuphelele, kepha ngiyakukuqondisa ngesilinganiso; nokho angiyikukuyeka nokujeziswa. Jer 46:28
Omunye umzalwane wabhala okulandelayo;
Sawubona Joseph! Esihlokweni esingezansi kwesimo sakho sokuthi, “U-Israyeli uzonqunywa, anqunywe, abhujiswe futhi aqedwe futhi bayoba sengathi abekho. Ngeke besaba khona; bayobe bengasekho.
“Okufundayo ukuthi i-State of Israel, Kanye ne-USA ne-UK zizobhujiswa nya ngakho ngeke zibe khona. Bazobe bengasekho!!!!”
Angiqiniseki ukuthi umane usho ukuthi kuyoba “Isikhathi Sezinkathazo KaJakobe” noma ukuthi uJakobe “uyobe engasekho futhi engasekho.” UJeremiya 30:7 kusobala ukuthi kuza impi enkulu enzima kodwa leli vesi namanye akhombisa ukuthi uJakobe/u-Israyeli uzosindiswa…”Kuyoba kubi kangakanani lolo suku! Akukho okuyofana nayo. Kuyakuba yisikhathi sosizi kuJakobe, kepha uyakusindiswa kuso.”
UNkulunkulu wenza lesi sithembiso ku-Abrahama, no-Isaka, noJakobe. isivumelwano nabo. nginguJehova uNkulunkulu wabo. 26 Kodwa ngenxa yabo ngizakhumbula isivumelwano laboyise engabakhupha eGibhithe phambi kwamehlo ezizwe ukuthi ngibe nguNkulunkulu wabo. nginguJehova.’”
Kuneminye imibhalo eminingi ekhumbula iSivumelwano uNkulunkulu asenza nabantu Bakhe futhi ngiyazibuza ukuthi ngabe ubuqonde ukuthi u-Israyeli "uzophela" noma usho ukuthi "iLanga, inyanga nezinkanyezi" zizolahlekelwa ukukhanya kwazo.
Ngakho-ke ake ngikusho lokhu ngokucacile kini nonke.
I-Israel yakhiwe yi-USA okungoManase, kanye ne-UK abangama-Ephraim. Abanye bathi kungenye indlela. I-Israel nayo yakhiwe uMbuso wakwa-Israel okungamaJuda, kanye nalabo abaseHolland naseNorway naseSweden, eDenmark, eScotland Ireland Wales kanye namanye amazwe ambalwa aseNyakatho Ntshonalanga Yurophu.
Ngakho-ke uma ngikhuluma ngo-Israyeli esiprofethweni yilawa mazwe engikhuluma ngawo. Futhi nguye lo Israyeli ozochithwa kulezi zinsuku zokugcina.
Njengoba omunye umfundi eshilo kuLevi 26 ngoJehova ngeke abalahle. Lokhu kushiwo ngemva kokuba iziqalekiso ezi-5 zithululelwe kwa-Israyeli. Wafunde kuLevi 26:14 kuze kufike ku-40. Konke lokhu kuzokwenzeka ku-Israyeli ngaphambi kokuba aphenduke. Ivesi 40 lisitshela ukuthi lapho ekugcineni siphenduka khona-ke uJehova uyosikhumbula. Siyohlala endaweni yokuthunjwa kwethu kodwa ngeke asivumele sife manje.
Ngakho lezo zinto engizishilo ngesonto eledlule mayelana no-Israyeli, i-USA ne-UK kanye noMbuso wakwa-Israyeli ubhujiswa ngokuphelele yilokho okuzokwenzeka futhi yilokho uDaniel 9:25-27 asibonisa kona.
Kodwa abaningi benu enikukhohliwe ukuthi uJehova angasivikela futhi uyosivikela ekuthunjweni kwethu lapho, LAPHO siphenduka futhi sibuyela kuYe.
Ushilo uJehova ukuthi kungenxa yesivumelwano esasephula thina njengeSizwe; qaphela leli phuzu elibaluleke kakhulu lokuthi njengesizwe sizobhujiswa ngokuphelele ukuze kungasali lutho. Kodwa insali iyosala. Lowo ngu-10% engakhuluma ngawo ngaphambili ku-Isaya noHezekeli. Siyatshelwa kuHezekeli 20:36 “Njengalokho ngahlulela oyihlo ehlane lasezweni laseGibithe, kanjalo ngiyakusahlulela nani,” kusho iNkosi.
UHezekeli 20:37 “Ngiyakunedlulisa phansi kwenduku, nginingenise esibophweni sesivumelwano.
UHezekeli 20:38 ngikhiphe abahlubuki phakathi kwenu nabaphambukayo kimi. Ngiyabakhipha ezweni abagogobele kulo, kepha abayikungena ezweni lakwa-Israyeli'?l. Futhi nizokwazi ukuthi ngingubani????
Ukubonile lokho? UJehova uzokhipha wonke umuntu ezweni ahlala kulo manje, kodwa yilabo kuphela abamlalelayo abayongena ezweni lakwa-Israyeli. Hhayi obomvu, hhayi abahlale befuna ukuxabana nokulwa nabazalwane, hhayi labo abanyundela abazalwane, hhayi labo ababiza ngokuthi AMAHLOMBU. Akekho kubo oyongena ezweni kodwa bonke bayokhishwa ngenkani endaweni abahlala kuyo ukuze bafele kwelinye izwe. Uyabona ukuthi lesi simo sengqondo sokuhlubuka sika-Efrayimi sasibucayi kangakanani? Kungase kubulale wena nomndeni wakho.
Manje senidinga ukwazi ukuthi iyiphi induku uJehova azoyisebenzisa esizodlula ngaphansi kwayo.
U-Isaya 10:5 “Maye kulo i-Ashuri, intonga yokuthukuthela kwami, nodondolo olusesandleni sayo sokucasuka kwami.
U-Isaya 10:6 “Ngiyamthuma esizweni esingcolile, ngimyale ukuba abambe impango, athathe impango, anyathele njengodaka lwezitaladi.
Asshur, Germany Inkosi YaseNyakatho iyinduku uJehova azoyisebenzisa ukuze ajezise u-Israyeli futhi akhiphe abahlubuki. Okungukuthi, babulale bonke.
I-Commentary kaClarke ngeBhayibheli
Ngizonenza nidlule ngaphansi kwenduku - Lokhu kubhekisela esikweni lokukhipha okweshumi kwezimvu. Ngiyithatha korabi. Izimvu zazibanjiwe zonke; umelusi wema ngasemnyango wesibaya, lapho kwakungaphuma khona imvu eyodwa ngaso leso sikhathi. Wayephethe induku esandleni sakhe ecwiliswe emanzini abomvu; kwathi ekuphumeni kwabo, wabala eyodwa, ezimbili, ezintathu, ezine, ezinhlanu, eziyisithupha, eziyisikhombisa, eziyisishiyagalombili, nesishiyagalolunye; kwathi esephuma eyeshumi, wayiphawula ngentonga, wathi: “Lokhu kungokweshumi; futhi lokho kwahlukaniselwa iNkosi.
Ngizonilethela esibophweni sesivumelwano – Niyobekwa ngaphansi kwezibopho ezifanayo njengakuqala, futhi nivume ukuthi niboshiwe; niyokuzwa isibopho senu, futhi niphile ngokwemvelo yayo.
Ngakho-ke yebo Israyeli, zonke izizwe eziyishumi nambili zizobhujiswa futhi njengoba uDaniyeli ngesonto eledlule wabonisa ukuthi sishiywe singelutho. Kodwa insali iyasinda enkathazweni kaJakobe. Ama-90% noma ama-270 Million aseMelika asezofa. Yingakho manje iminyaka yeSabatha neyeJubili ibaluleke kakhulu.
Futhi kusukela kulo 10% uJehova uzokwakha kabusha isizwe sakwa-Israyeli.
Kulezi zinyanga ezimbalwa ezedlule sibe nenjabulo yokwazi umngane wethu uMatthew Hasdell esahlangana naye kwa-Israel wabe eseza eCanada ukuzohlangana nentokazi lapha.
Ngemva kwezinsuku ezingu-49 behlangene, bashada. I-honey moon iqala ngosuku lwama-50. Ngithole lokhu kuthakazelisa kakhulu. Babamba i-reception ngaphambi kokuba bahambe baphindele e-Australia futhi ngathola intshumayelo encane umngane wethu uJohn Bennett ayinikeza lezi zilaleli ezingakholwa zivelele.
Ngakho ngiyaphinda futhi ngithanda ukuba nimlalele njengoba esifundisa ngesivumelwano. Kubhaliwe.
Sicela uye ku-http://www.maranathaourlordcometh.com/2.html bese uskrolela phansi esihlokweni esibizwa ngokuthi The Fathers Ketuba
I-Triennial Torah Cycle
Siyaqhubeka kule mpelasonto nezikhathi zethu Ukufundwa kwe-Triennial Torah
Lev 13 Jer 49-50 IzA 25 IzEnzo 22
Levitikusi 13
Imithetho Elawula Izifo Nokucucuza Emzimbeni ( Levitikusi 13-15 )
Uchoko lwanamuhla, olubizwa nangokuthi isifo sika-Hansen, ngokwe-Mosby's Medical, Nursing, & Allied Health Dictionary, “isifo esingelapheki, esithathelanayo… esingase sithathe noma yiziphi izinhlobo ezimbili, kuye ngokuthi umninikhaya angavikeleki. Uchoko lwe-Tuberculoid, olubonakala kulabo abanokumelana okuphezulu, luveza njengokujiya kwezinzwa [zesikhumba] kanye nezilonda [ezingezwani], ezimise okwesoso. Uchoko olunochoko, olubonakala kulabo abangazweli kancane, luhilela izinqubo eziningi zomzimba, ezisakazeke kabanzi [amadiphozithi enza ukuqina] kanye [nezigaxa ezincane] esikhumbeni, [ukuvuvukala kwamehlo], [ukuvuvukala kwe-cornea], ukubhujiswa koqwanga lwamakhala kanye nethambo, i-testicle atrophy, [ukuvuvukala kwamaphethelo], nokubandakanyeka kwesistimu [yamasosha omzimba]. Kungase kubangele ubumpumputhe. Ukufa kuyivelakancane ngaphandle uma… isifo sofuba [noma isifo esihlobene] senzeke kanye kanye. Ngokuphambene nenkolelo evamile, uchoko alandeli kakhulu, futhi ukusondelana okuseduze isikhathi eside kuyadingeka ukuze kusakazwe phakathi kwabantu ngabanye” (uhlelo lwesine, “Uchoko”).
Noma kunjalo, liyathelelana. Njengoba i-Encyclopedia Britannica isho esihlokweni sayo esikhuluma ngalesi sifo: “Ukuvinjelwa kochoko kusekelwe ekuqashelweni kwezifo ezibangelwa amagciwane ukuze zihlukaniswe futhi zelashwe” (1985, Umq. 7, ikhasi 287). Futhi lokhu kungokweBhayibheli impela. Nakuba ukwelashwa kungagcizelelwa kuLevitikusi, abapristi, njengezikhulu zokulawula kwezokwelapha, kwakufanele bahlole abantu ngabanye bese bethatha isinyathelo sokuvikela umphakathi ekuthelelekeni okwengeziwe—ngokuhlukanisa labo ababonisa izimpawu zesifo.
Kungenzeka nokuthi “uchoko” olushiwo kuLevitikusi 13-14 lwaluthathelwana kakhulu kunesifo sanamuhla salelogama. “Kunempikiswano ethile phakathi kwezazi zezokwelapha mayelana nokuthi igama lesiHeberu elihunyushwe ngokuthi ‘uchoko’ eBhayibhelini lifana ncamashí nesifo esifana nesanamuhla. Kungase kube esinye isifo esithathelwanayo esibulalayo esihlukile ezinhlotsheni zesimanje zochoko” ( Grant Jeffrey, The Signature of God: Astonishing Biblical Discoveries, 1996, p. 147). Ngempela, i-Nelson Study Bible iphawula ngegama elithi “onochoko” kuLevitikusi 13:2 , “ngesiHeberu i-saraath, izifo zesikhumba ezilimazayo, kuhlanganise nesifo sochoko.” Ngakho kungenzeka ukuthi kwakunokukhathazeka ngokushesha ngesifo esithathelwanayo ngesikhathi uNkulunkulu ephefumulela uMose ukuba alobe incwadi kaLevitikusi.
Yebo, kungenzeka futhi ukuthi uchoko lwangaleso sikhathi lwalufana nolwanamuhla. Uma kunjalo, kungenzeka ukuthi uNkulunkulu wayemane emisa indlela evamile yokubhekana nezifo ezithathelwanayo—okungukuthi, ukuvalela abantu yedwa. Kunoma ikuphi, wayefanekisa nesidingo sokususa ukungcola okungokomoya ngesifundo sokuhlukana okunjalo ngokomzimba—futhi lokhu wakwenza kwacaca nakakhulu ngemithetho ethile noma izimiso zemikhosi. “Uchoko” ezindongeni zendlu nasezingutsheni, kufanele kuphawulwe, cishe ngokuqinisekile “babubole ngenxa yesikhutha, isikhunta, ukubola okomile, njll. ( Nelson Study Bible, inothi eliku-14:34)—ukusakaza ukhunta. “Konke lokhu kwakuyizimila eziyingozi esikhumbeni somuntu, engutsheni noma odongeni lwendlu.”
Kuyathakazelisa ikakhulukazi ukufunda izidingo zokushefa nokugeza emanzini. Ngokumangalisayo, umqondo wamagciwane amancane adlulisa ukugula, uLevitikusi obonakala ewuthatha kalula, wawungakakholelwa ngisho navamile kuwo kwaze kwaba sezikhathini zanamuhla. Ngempela, u-Ignaz Semmelweis, udokotela waseHungary, wagconwa yiyo yonke isikhungo sezokwelapha maphakathi nawo-1800 ngokuqala ukugeza izandla ngaphambi kokuhlola iziguli—njengokungathi kukhona amagciwane angabonakali okufanele akhathazeke ngawo. Ngokujabulisayo, umbono wakhe wagcina ubambekile—kodwa kwaze kwaba yilapho abaningi befa ngokungenasidingo futhi waze wafa naye, ngemva kwamashumi eminyaka enqaba, ngokudabukisayo, wamyisa esikhungweni sabagula ngengqondo (Jeffrey, pp. 145-146, from SI McMillen, None of Lezi Izifo).
Nokho, cabangela isikhathi uMose abhala ngaso iPentateuch. Ulwazi lwezokwelapha lwaseGibhithe lasendulo lwalungelona iqiniso uma luqhathaniswa nolwangeminyaka yawo-1800. Kusobala embhalweni wesandla we-Papyrus Ebers nakweminye imithombo yasendulo ukuthi wawungekho umqondo wokukhucululwa kwendle eGibhithe. Ngokwesibonelo, ubulongwe, bezilwane eziningi ezihlukahlukene, babuyisithako esiyinhloko samafutha kuzo zonke izinhlobo zezifo. Ngakolunye uhlangothi, imithetho yasendulo yama-Israyeli, ayibonisi lutho ngaphandle kokukhathalela ukukhucululwa kwendle. Ayeyobe evikelekile emagciwaneni amancane. Nokho uMose wayengazi kanjani ngokuba khona kwamagciwane anjalo? AbaseGibhithe ngokuqinisekile abazange—futhi awekho amanye amasiko asendulo.
Eqinisweni, “kuze kube yileli khulu leminyaka, yonke imiphakathi yangaphambili, ngaphandle kwama-Israyeli ayelandela imithetho kaNkulunkulu yezokwelapha ngokuphathelene nokuhlaliswa bodwa, yayigcina iziguli ezinaleli gciwane emakhaya azo—ngisho nangemva kokufa, zichaya amalungu omkhaya nabanye ezifweni ezibulalayo. Phakathi ne-Black Death [noma i-bubonic plague] ebhubhisayo yekhulu leshumi nane, iziguli ezazigula noma ezifile zazigcinwa emagumbini afanayo nawo wonke umkhaya. Abantu babevame ukuzibuza ukuthi kungani lesi sifo [esabulala ingxenye yeYurophu futhi sasibonakala singanqandeki] sasihlasela abantu abaningi kangaka ngesikhathi esisodwa. Bathi lezi zifo eziwumshayabhuqe zibangelwa 'umoya omubi' noma 'imimoya emibi.' Nokho, ukunakekela ngokucophelela imiyalo kaNkulunkulu yezokwelapha njengoba yembulwe kuLevitikusi kwakuyosindisa ukuphila kwezigidi ezingenakubalwa. U-Arturo Castiglione wabhala ngokubaluleka okumangalisayo kwalo mthetho wezokwelapha waseBhayibhelini, 'Imithetho emelene nochoko kuLevitikusi 13 ingase ithathwe njengemodeli yokuqala yomthetho wenhlanzeko' (Arturo Castiglione, A History of Medicine... 1941, p. 71). Ngenhlanhla, obaba besonto laseVienna bagcina beyibeke ezinhliziyweni imiyalo yeBhayibheli futhi bayala ukuthi labo abangenwe yilesi sifo… Abanakekeli babebapha ukudla baze bafe noma basinde ekudluleleni kwalesi sifo. Labo abafela ezindlini noma emigwaqweni babesuswa ngokushesha futhi bangcwatshwe ngaphandle kwemingcele yedolobha. Lezi zinyathelo zenhlanzeko eziseBhayibhelini zasheshe zalawula umqedazwe osabekayo okokuqala ngqa. Amanye amadolobha namazwe alandela ngokushesha izinqubo zezokwelapha zaseVienna kwaze kwaba yilapho i-Black Death iqedwa” (Jeffrey, pp. 149-150).
Cha, uMose wayengenakusiqonda isidingo sokumisa imithetho enjalo ngezindlela ezingokwemvelo ayenazo ngaleso sikhathi. Kodwa uMdali uNkulunkulu wayeqonda. Futhi lapho eyala ukuba iziyalezo zaKhe zokusingatha izimo ezinjalo zilondolozwe eBhayibhelini, owaPhakade uye wasinika obunye ubufakazi obumangalisayo bokuthi lencwadi emangalisayo ngempela iyiZwi laKhe eliphefumlelwe.
Uchoko lwanamuhla, olubizwa nangokuthi isifo sika-Hansen, ngokwe-Mosby's Medical, Nursing, & Allied Health Dictionary, “isifo esingelapheki, esithathelanayo… esingase sithathe noma yiziphi izinhlobo ezimbili, kuye ngokuthi umninikhaya angavikeleki. Uchoko lwe-Tuberculoid, olubonakala kulabo abanokumelana okuphezulu, luveza njengokujiya kwezinzwa [zesikhumba] kanye nezilonda [ezingezwani], ezimise okwesoso. Uchoko olunochoko, olubonakala kulabo abangazweli kancane, luhilela izinqubo eziningi zomzimba, ezisakazeke kabanzi [amadiphozithi enza ukuqina] kanye [nezigaxa ezincane] esikhumbeni, [ukuvuvukala kwamehlo], [ukuvuvukala kwe-cornea], ukubhujiswa koqwanga lwamakhala kanye nethambo, i-testicle atrophy, [ukuvuvukala kwamaphethelo], nokubandakanyeka kwesistimu [yamasosha omzimba]. Kungase kubangele ubumpumputhe. Ukufa kuyivelakancane ngaphandle uma… isifo sofuba [noma isifo esihlobene] senzeke kanye kanye. Ngokuphambene nenkolelo evamile, uchoko alandeli kakhulu, futhi ukusondelana okuseduze isikhathi eside kuyadingeka ukuze kusakazwe phakathi kwabantu ngabanye” (uhlelo lwesine, “Uchoko”).
Noma kunjalo, liyathelelana. Njengoba i-Encyclopedia Britannica isho esihlokweni sayo esikhuluma ngalesi sifo: “Ukuvinjelwa kochoko kusekelwe ekuqashelweni kwezifo ezibangelwa amagciwane ukuze zihlukaniswe futhi zelashwe” (1985, Umq. 7, ikhasi 287). Futhi lokhu kungokweBhayibheli impela. Nakuba ukwelashwa kungagcizelelwa kuLevitikusi, abapristi, njengezikhulu zokulawula kwezokwelapha, kwakufanele bahlole abantu ngabanye bese bethatha isinyathelo sokuvikela umphakathi ekuthelelekeni okwengeziwe—ngokuhlukanisa labo ababonisa izimpawu zesifo.
Kungenzeka nokuthi “uchoko” olushiwo kuLevitikusi 13-14 lwaluthathelwana kakhulu kunesifo sanamuhla salelogama. “Kunempikiswano ethile phakathi kwezazi zezokwelapha mayelana nokuthi igama lesiHeberu elihunyushwe ngokuthi ‘uchoko’ eBhayibhelini lifana ncamashí nesifo esifana nesanamuhla. Kungase kube esinye isifo esithathelwanayo esibulalayo esihlukile ezinhlotsheni zesimanje zochoko” ( Grant Jeffrey, The Signature of God: Astonishing Biblical Discoveries, 1996, p. 147). Ngempela, i-Nelson Study Bible iphawula ngegama elithi “onochoko” kuLevitikusi 13:2 , “ngesiHeberu i-saraath, izifo zesikhumba ezilimazayo, kuhlanganise nesifo sochoko.” Ngakho kungenzeka ukuthi kwakunokukhathazeka ngokushesha ngesifo esithathelwanayo ngesikhathi uNkulunkulu ephefumulela uMose ukuba alobe incwadi kaLevitikusi.
Yebo, kungenzeka futhi ukuthi uchoko lwangaleso sikhathi lwalufana nolwanamuhla. Uma kunjalo, kungenzeka ukuthi uNkulunkulu wayemane emisa indlela evamile yokubhekana nezifo ezithathelwanayo—okungukuthi, ukuvalela abantu yedwa. Kunoma ikuphi, wayefanekisa nesidingo sokususa ukungcola okungokomoya ngesifundo sokuhlukana okunjalo ngokomzimba—futhi lokhu wakwenza kwacaca nakakhulu ngemithetho ethile noma izimiso zemikhosi. “Uchoko” ezindongeni zendlu nasezingutsheni, kufanele kuphawulwe, cishe ngokuqinisekile “babubole ngenxa yesikhutha, isikhunta, ukubola okomile, njll. ( Nelson Study Bible, inothi eliku-14:34)—ukusakaza ukhunta. “Konke lokhu kwakuyizimila eziyingozi esikhumbeni somuntu, engutsheni noma odongeni lwendlu.”
Kuyathakazelisa ikakhulukazi ukufunda izidingo zokushefa nokugeza emanzini. Ngokumangalisayo, umqondo wamagciwane amancane adlulisa ukugula, uLevitikusi obonakala ewuthatha kalula, wawungakakholelwa ngisho navamile kuwo kwaze kwaba sezikhathini zanamuhla. Ngempela, u-Ignaz Semmelweis, udokotela waseHungary, wagconwa yiyo yonke isikhungo sezokwelapha maphakathi nawo-1800 ngokuqala ukugeza izandla ngaphambi kokuhlola iziguli—njengokungathi kukhona amagciwane angabonakali okufanele akhathazeke ngawo. Ngokujabulisayo, umbono wakhe wagcina ubambekile—kodwa kwaze kwaba yilapho abaningi befa ngokungenasidingo futhi waze wafa naye, ngemva kwamashumi eminyaka enqaba, ngokudabukisayo, wamyisa esikhungweni sabagula ngengqondo (Jeffrey, pp. 145-146, from SI McMillen, None of Lezi Izifo).
Nokho, cabangela isikhathi uMose abhala ngaso iPentateuch. Ulwazi lwezokwelapha lwaseGibhithe lasendulo lwalungelona iqiniso uma luqhathaniswa nolwangeminyaka yawo-1800. Kusobala embhalweni wesandla we-Papyrus Ebers nakweminye imithombo yasendulo ukuthi wawungekho umqondo wokukhucululwa kwendle eGibhithe. Ngokwesibonelo, ubulongwe, bezilwane eziningi ezihlukahlukene, babuyisithako esiyinhloko samafutha kuzo zonke izinhlobo zezifo. Ngakolunye uhlangothi, imithetho yasendulo yama-Israyeli, ayibonisi lutho ngaphandle kokukhathalela ukukhucululwa kwendle. Ayeyobe evikelekile emagciwaneni amancane. Nokho uMose wayengazi kanjani ngokuba khona kwamagciwane anjalo? AbaseGibhithe ngokuqinisekile abazange—futhi awekho amanye amasiko asendulo.
Eqinisweni, “kuze kube yileli khulu leminyaka, yonke imiphakathi yangaphambili, ngaphandle kwama-Israyeli ayelandela imithetho kaNkulunkulu yezokwelapha ngokuphathelene nokuhlaliswa bodwa, yayigcina iziguli ezinaleli gciwane emakhaya azo—ngisho nangemva kokufa, zichaya amalungu omkhaya nabanye ezifweni ezibulalayo. Phakathi ne-Black Death [noma i-bubonic plague] ebhubhisayo yekhulu leshumi nane, iziguli ezazigula noma ezifile zazigcinwa emagumbini afanayo nawo wonke umkhaya. Abantu babevame ukuzibuza ukuthi kungani lesi sifo [esabulala ingxenye yeYurophu futhi sasibonakala singanqandeki] sasihlasela abantu abaningi kangaka ngesikhathi esisodwa. Bathi lezi zifo eziwumshayabhuqe zibangelwa 'umoya omubi' noma 'imimoya emibi.' Nokho, ukunakekela ngokucophelela imiyalo kaNkulunkulu yezokwelapha njengoba yembulwe kuLevitikusi kwakuyosindisa ukuphila kwezigidi ezingenakubalwa. U-Arturo Castiglione wabhala ngokubaluleka okumangalisayo kwalo mthetho wezokwelapha waseBhayibhelini, 'Imithetho emelene nochoko kuLevitikusi 13 ingase ithathwe njengemodeli yokuqala yomthetho wenhlanzeko' (Arturo Castiglione, A History of Medicine... 1941, p. 71). Ngenhlanhla, obaba besonto laseVienna bagcina beyibeke ezinhliziyweni imiyalo yeBhayibheli futhi bayala ukuthi labo abangenwe yilesi sifo… Abanakekeli babebapha ukudla baze bafe noma basinde ekudluleleni kwalesi sifo. Labo abafela ezindlini noma emigwaqweni babesuswa ngokushesha futhi bangcwatshwe ngaphandle kwemingcele yedolobha. Lezi zinyathelo zenhlanzeko eziseBhayibhelini zasheshe zalawula umqedazwe osabekayo okokuqala ngqa. Amanye amadolobha namazwe alandela ngokushesha izinqubo zezokwelapha zaseVienna kwaze kwaba yilapho i-Black Death iqedwa” (Jeffrey, pp. 149-150).
Cha, uMose wayengenakusiqonda isidingo sokumisa imithetho enjalo ngezindlela ezingokwemvelo ayenazo ngaleso sikhathi. Kodwa uMdali uNkulunkulu wayeqonda. Futhi lapho eyala ukuba iziyalezo zaKhe zokusingatha izimo ezinjalo zilondolozwe eBhayibhelini, owaPhakade uye wasinika obunye ubufakazi obumangalisayo bokuthi lencwadi emangalisayo ngempela iyiZwi laKhe eliphefumlelwe.
UJeremia 49-50
Isiprofetho Ngokumelene No-Amoni ( Jeremiya 49:1-33 )
Siqhubekela esiprofethweni esimelene noMowabi esifundweni sethu esidlule, sidlulela esiprofethweni sikaJeremiya ngokumelene nesizwe sabafowabo bakaMowabi, uAmoni, esilandela ngokushesha emavesini 1-6 esahluko 49 .
Abakwa-Amoni babehlala enyakatho nje yabakwaMowabi wasendulo empumalanga yoMfula iJordani. Namuhla inzalo yabo ngokuyinhloko ihlala endaweni efanayo, isizwe saseJordani nasezindaweni ezizungezile. Inhloko-dolobha yabo yasendulo, “iRaba labantwana bakwa-Amoni” ( ivesi 2 ) manje isiyindawo yenhloko-dolobha yanamuhla yaseJordani, i-Amman.
Lapho uGadi nezinye izizwe zakwa-Israyeli ezisempumalanga yeJordani zidingiswa ama-Asiriya, abantwana bakwa-Amoni badla izwe lakwaGadi. UNkulunkulu ukhuluma evesini 1 likaMilkomu edla ifa likaGadi. UMilkomu (ngesiHeberu uMalkomu, “inkosi yabo,” KJV) wayengunkulunkulu wabakwa-Amoni—olunye uhlobo lwegama elithi Moloki (elisho “iNkosi”)—”elifana nse nelikaMowabi uKemoshi” (“Moloki,” Smith’s Bible Dictionary, 1986 ). Ngakho-ke, ukuphawula okuphathelene noKemoshi emaphuzu avelele okufunda kwethu kwangaphambilini kungasebenza lapha. Ngempela, uMilkomu uzobhekana ncamashi nesiphetho esifanayo nesikaKemoshi (qhathanisa noJeremiya 48:7; 49:3). Ukuqiniseka, ziyafana futhi ziyafana.
Siyabona-ke ukuthi abakwa-Amoni bangena endaweni yakwa-Israyeli futhi bamisa ukukhulekela kwabo kuyo yonke indawo. Nokho babengezona izindlalifa ezifanelekile zikaIsrayeli, njengoba uNkulunkulu ebonisa evesini 1. “UJuda wayenelungelo lomfowabo indlalifa, hhayi u-Amoni; kodwa u-Amoni wazihlanganisa noNebukadinesari ngokumelene noJuda neJerusalema ( II AmaKhosi 24:2 ) futhi wajabula ngokuwa kwayo ( IHu. 83:4-7, 8; Zef. 2:8, 9 )” ( Jamieson, Fausset & Brown’s Commentary, inothi. kuJeremiya 49:1).
Ngakho u-Amoni, njengoMowabi esahlukweni esandulele, uzobhujiswa njengesijeziso. Nakuba ukuhlasela kwasendulo ngaphansi kukaNebukadinesari kungenzeka ukuthi kwakuhloswe ngokwengxenye yisiprofetho, kusobala ukuthi ukugcwaliseka okuyinhloko, njengasesiprofethweni sesahluko esandulele, kuyokwenzeka ngoSuku lweNkosi. Phawula ivesi lesi-2: “izinsuku ziyeza…yincithakalo… khona u-Israyeli uyodla ifa lakhe” (hhayi kuphela izwe elalinikezwe u-Israyeli ekuqaleni, kodwa izwe elakhiwa abantwana bakwa-Amoni). Lokhu akwenzekanga ngempela ezinsukwini zikaNebukadinesari ngoba uJuda wayiswa ekuthunjweni—futhi uIsrayeli, izizwe eziyishumi zasenyakatho, wahlala ehlakazekile. Lesi siprofetho ngeke sigcwaliseke kuze kube yilapho zonke izizwe zakwa-Israyeli zibuyiselwa eZweni Lesithembiso (bheka incwajana yethu yamahhala ethi, I-United States neBrithani Kweziprofetho ZeBhayibheli ukuze ufunde okwengeziwe).
IHeshiboni evesini 3 “yake yaba ngabakwa-Amoni, kodwa kamuva yalahleka kwabakwaMowabi” ( Nelson Study Bible, inothi elikuvesi 3 ). Namuhla, njengengxenye yoMbuso WaseJordani, indawo yaseHeshiboni ingaphansi kombuso we-Amman, inhloko-dolobha yaseJordani. “I-Ai ayilona idolobha lama-Israyeli elinegama elifanayo” (phawula evesini 3). “Njengoba igama elithi Ai lisho ‘incithakalo’ ngesiHeberu, kungase kubhekiselwe eRaba” ( The HarperCollins Study Bible, 1993, inothi elisevesini 3).
Kunokuba abakwa-Amoni baziqhenye ‘ngezigodi,’ ivesi 4 lingahunyushwa ngokuthi: “Uzincomelani ngamandla akho na? Amandla akho ayaphela” (NRSV; bheka incazelo kwethi The New Bible Commentary, inothi elisevesini 4). Futhi “ingcebo” yabo ehlonishwayo ingase imane ibe “imithombo yabo yokumelana nesitha” ( JFB, inothi elisevesini 4). Impela ukuthembela kwabo kulahlekile. UNkulunkulu ubiza u-Amoni ngokuthi ‘indodakazi ehlubukayo’ ( ivesi 4 ), njengoba isizwe sase siphambukile okholweni lukakhokho waso uLoti, owayekhulekela uNkulunkulu weqiniso.
Naphezu kokubhujiswa okubi okuyotholwa abakwa-Amoni, uNkulunkulu ngeke abaqede ngokuphelele. Kunalokho, njengakwaMowabi, ekugcineni “uyobuyisa abathunjwa babantwana bakwa-Amoni” (ivesi 6; qhathanisa no-48:47).
Ezinye iziprofetho eziphathelene no-Amoni zingatholakala ku-Amose 1:13-15, Zefaniya 2:8-11, Hezekeli 21:28-32, no-25:1-7 nasevesini le-10.
Isiprofetho Ngokumelene no-Edomi ( Jeremiya 49:1-33 )
Amavesi 7-22 kaJeremiya 49 aqondiswe “ku-Edomi,” inzalo yomfowabo kaJakobe u-Esawu owayehlala endaweni yezintaba eningizimu yakwaMowabi noJuda (bheka uGenesise 25:30; 36:8 ). Izigaba zalesi siqephu zithathwe ngokusobala esiprofethweni sika-Obadiya—ongase ufise ukuphinda usifunde manje. U-Edomi, isitha saphakade sika-Israyeli, ekugcineni uzobhekana nesahlulelo.
Ukuphawula ngokuvamile kuchaza ukuthi lesi siprofetho sika-Edomi kuJeremiya 49 (kanye neziprofetho ngokumelene noMowabi, u-Amoni kanye neDamaseku) sagcwaliseka lapho amabutho kaNebukadinesari ehlasela uJuda kanye nomakhelwane bakhe cishe ngonyaka wama-586 ngaphambi kokuzalwa kukaKristu Nokho ngenkathi u-Edomi nezinye izizwe zezizwe zihlaselwa futhi zinqotshwa ngaleso sikhathi, ukugcwaliseka okuyinhloko kwalesi siprofetho kuyoba “ngalolo suku” ( ivesi 22 )—ulimi ngokungaguquki olubhekisela osukwini lweNkosi oluzayo. Njengo-Obadiya, lesi sahluko siphathelene nesijeziso sokugcina sesizwe kwa-Edomi. UNkulunkulu ukubiza ngokuthi “inhlekelele ka-Esawu… isikhathi engiyomjezisa ngaso” (Jeremiya 49:8). Futhi leso sikhathi sembulwa ngokucacile kwenye indawo, uNkulunkulu ethi: “Ngokuba inkemba Yami…iyokwehlela phezu kuka-Edomi, naphezu kwabantu besiqalekiso Sami, kube ukwahlulelwa…. Ngokuba uJehova unomhlatshelo eBhozira [inhloko-dolobha yakwa-Edomi], nokuceka okukhulu ezweni lakwa-Edomi. Ngokuba kulusuku lwempindiselo kaJehova, unyaka wokuphindisela ngenxa yeSiyoni.” ( Isaya 34:5-8 ; qhathanisa ne- NW 63:1, 4 ). Ngakho, isikhathi esimisiwe unyaka ophela ngokubuya kukaJesu Kristu.
UNkulunkulu uzobuyisela abantu bakwa-Edomi ngendlela embi ababeke baphatha ngayo u-Israyeli (bheka u-Obadiya 10). Namuhla, njengoba kushiwo encwadini ehlaziya u-Obadiya yoHlelo Lokufunda IBhayibheli, abakwa-Edomi basaqhubeka behlala ezingxenyeni ezihlukahlukene zaseMpumalanga Ephakathi, kuhlanganise neJordani neTurkey. Kungenzeka ukuthi abantu abaningi basePalestine banamuhla bangabe-Edomi bephelele noma beyingxenye. Ngaphezu kwalokho, ngokusobala kukhona ukwanda kwama-Edomi ezizweni eziningi zaseYurophu ngenxa yokufuduka kwamaSulumane eMpumalanga Ephakathi naseNyakatho Afrika kuyilapho iTurkey ifuna ubulungu be-European Union, ekugcineni engasiza ukuchaza ukufana okuthile phakathi kweziprofetho eziphikisana nesikhathi sokuphela. Edomi kanye neBhabhiloni lesikhathi sokuphela.
UThemani ( Jeremiya 49:7 ) wayeyinzalo eyinhloko ka-Esawu (bheka uGenesise 36:9-11 ) futhi kukholakala ukuthi “igama lomuzi wakwaEdomi, ngezinye izikhathi elalisetshenziswa njengegama lengxenye esenyakatho yesizwe sakwaEdomi. ; lapha mhlawumbe limele isizwe sonke” (Word in Life Bible, 1998, inothi kuJeremiya 49:7). “Ukuhlakanipha” (noma ubuqili, njengoba isiHeberu singahunyushwa futhi) iThemani (noma uEdomi) eyaziwa ngakho kuyohwamuka ngokushesha (ivesi 7; qhathanisa no-Obadiya 8).
Izakhamuzi zaseDedani ziyoxoshwa ( Jeremiya 49:8 )—IDedani “kuyigama lomuzi osenyakatho-ntshonalanga ye-Arabia, osetshenziswa futhi esifundeni esisenyakatho-ntshonalanga ye-Arabia ngasoLwandle Olubomvu” (iphuzu elisevesini lesi-8).
Ivesi 9 lithathwe ku-Obadiya 5. Ababutha amagilebhisi noma amasela ayesutha. Kodwa uNkulunkulu wayezokwedlula lokhu. U-Edomi wayeyokwembulwa ngokuphelele, aphangwe yonke into nawo wonke umuntu ( Jeremiya 49:10; Obadiya 6 ).
Kunokudideka okuthile ngokuthi ukhona yini ozosala ephila kwaEdomi. Izinguqulo eziningi zeBhayibheli zithi uNkulunkulu utshele u-Esawu evesini 11 ukuthi uzosindisa abantwana nabafelokazi. Nokho u-Obadiya 18 uthi, “Indlu yakwa-Edomi iyoba ngamabibi . . . Uma uJeremiya 49:11 esho ukuthi abantwana nabafelokazi bayosinda, khona-ke u-Obadiya 18 uzobe ekhuluma ngamadoda abulawayo. Kodwa leli vesi alibonakali lifundeka kanjalo. Ngaphezu kwalokho, nakuba uNkulunkulu ethembisa ukubuyisela abathunjwa bakwaMowabi nabakwa-Amoni ( Jeremiya 48:47; 49:6 ), alikho ilungiselelo elinjalo elenzelwe uEdomi. Futhi ezinye izinguqulo, kufanele zicatshangelwe, zihumushe uJeremiya 49:11 ngendlela ehlukile. Ku-Revised English Bible, uNkulunkulu uboniswa ebuza, “Ingabe ngizogcina izintandane zenu ziphila? Abafelokazi bakho bathembele kimi na?” Impendulo engacacile kulokhu kuhumusha ithi cha. Futhi, ngokunye okungenzeka, phawula isiphetho sevesi 10 nevesi 11 kuyi- Jerusalem Bible: “Isizwe sakhe sichithekile, asisekho; Komakhelwane bakhe akekho oyothi: 'Shiya izintandane zakho, ngizozigcina ziphila, abafelokazi bakho bathembele kimi.'
Ivesi 12 liphathelene nendebe yolaka lwaphezulu, umfanekiso osetshenziswa futhi ku-25:15-29. Uma sibheka lesi esinye isiqephu, singabona ngokucacile ukuthi uNkulunkulu usho ukuthini ku-49:12. Umemezela ukuthi uma abantu baKhe siqu uIsrayeli noJuda, kanye nedolobha laKhe elingcwele iJerusalema, ikakhulukazi, kwakudingeka baphuze endebeni yolaka—okungukuthi, babhekane nesahlulelo saphezulu—khona-ke u-Edomi, owayenecala ngisho nangokwengeziwe, ngokuqinisekile kwakuyodingeka (qhathanise 25:28-29).
Amavesi 14-16 kaJeremiya 49 athathwe ku-Obadiya 1-4. Phawula uJeremiya 49:16 : “Wena ohlezi emifantwini yedwala, obambe ukuphakama kwentaba,” ‘onesidleke esiphakeme njengokhozi. “Imifantu yamadwala” ingase ibhekisele kuPetra, okukhulunywe ngaye emaphuzu avelele esifunde ngawo ngaphambili, futhi mhlawumbe nezinye izinqaba zamadwala. Phezulu ePetra nakwezinye izintaba zakwa-Edomi kwakuyizindawo eziphakeme zokukhulekela, iziqaphi nesiphephelo. “Ezinye zeziqongo zezintaba zakwa-Edomi zingaphezu kwamamitha ayizinkulungwane eziyisithupha; IJerusalema [uma liqhathaniswa] licishe libe ngamamitha angu-2,300 ngaphezu kogu lolwandle” ( Nelson Study Bible, inothi eliku-Obadiah 3). Nokho abakwa-Edomi babeyokwehliswa—hhayi nje ngokwenyama, kodwa ngokomfanekiso ekuzikhukhumezeni kwabo okuphakeme (Obadiya 4; Jeremiya 49:16).
Ngempela, u-Edomi uyochithwa—“yonke imizi yakhe iyoba yincithakalo ephakade . . . njengasekugumbuqelweni kweSodoma neGomora nemizi engomakhelwane bayo” ( amavesi 13, 18 ). Okufanayo kuprofethiwe kwezinye izindawo kwaMowabi nabakwa-Amoni ( Zefaniya 2:9 ). Ngokuthakazelisayo, indawo yakwa-Amoni, yakwaMowabi nelakwa-Edomi—iJordani yanamuhla—kukholelwa ukuthi ilapho la madolobha asendulo ayekhona.
Ukuhunyushwa kukaJeremiya 49:19 akuqiniseki, njengoba kunokungavumelani okusakazekile phakathi kwezincwadi ezihlaziyayo nezinguqulo zeBhayibheli mayelana nalokho okushiwo. Isiprofetho esimelene neBhabhiloni esahlukweni esilandelayo siqukethe cishe isitatimende esifanayo (50:44), futhi mhlawumbe esibonisa uhlobo oluthile lokuhlobana phakathi kwe-Edomi yesikhathi sokuphela neBhabhiloni lesikhathi sokuphela. Kuzo zombili lezi ziprofetho, akucaci ukuthi ubani owenza ini nokuthi ubani okhulumayo. Bheka futhi inguqulo yeNkosi Entsha kaJakobe esahlukweni 49. Qhathanisa lokho nenguqulo kaMoffatt, ethi uNkulunkulu, “Njengabelusi lapho ingonyama iphuma ehlathini laseJordani isiya emadlelweni, ngiyobaxosha [abakwa-Edomi kulesi simo] ngokushesha, nithathe izinqama zabo eziyivelakancane. Ubani ongangifanisa? Ubani ongangiphonsela inselelo? Imuphi umalusi ongabhekana nami na?” Ngakolunye uhlangothi, i<em>Ferrar Fenton Translation iveza lokhu njengokuqhosha, kulokhu, ngoEdomi: “Bheka [u-Edomi] wayenjengengonyama ekhuphuka emazibukweni aseJordani eya ezifuleni ezihlala njalo: ‘Ngiyakuhlakanipha. usho kanje, ngibahlasele emva kwabo, yiliphi iqhawe elingabavikela na? Ngokuba ngubani olingana nami, futhi ngubani olindele kimi? Futhi yimuphi umalusi ongema phambi kwami?’”
Kungakhathaliseki ukuthi yikuphi, uNkulunkulu uzoletha incithakalo ku-Edomi: “Amazinyane omhlambi ayohudulwa, nedlelo lawo lithuke ngenxa yesiphelo sawo” (ivesi 20, REB). Ukuzamazama komhlaba okukhulu kuyohambisana nokuwa kukaEdomi ( ivesi 21 ), okuhambisana nezinye iziprofetho zokubuya kukaKristu ( qhathanisa noIsaya 24:17-21; Zakariya 14:4-5; IsAmbulo 16:18-20 ). “Lowo” okhuphuka “njengokhozi” ukuze “elule amaphiko Akhe phezu kweBhozira” ( Jeremiya 49:22 ) unguJesu Kristu obuyayo ezogadla—njengaku-48:40, njengoba kuchazwe emibhalweni yethu esedlule. ukufunda.
Yebo, njengoba kwaphawulwa esimisweni esivelele sohlelo Lokufunda IBhayibheli ngo-Obadiya, ngisho noma u-Edomi eqothulwa ngokuphelele ekufikeni kwesibili kukaKristu, njengoba kubonakala kungenzeka, abakwaEdomi bayovuselwa ekuphileni okungokwenyama nethuba lokusindiswa ovukweni lwesibili, iminyaka eyinkulungwane. kamuva (bheka iSambulo 1,000:20, 5-11; Mathewu 12:11-20; 24:12-41). Zonke izenzo zikaNkulunkulu, kumelwe sizikhumbule, zisebenzele ekuzuziseni okuphelele kwaso sonke isintu. Ngisho nokujezisa Kwakhe abakwa-Edomi kuyosebenzela ekuphendukeni kwabo ekugcineni, noma nini lapho kungenzeka.
Ngaphandle kuka-Obadiya, ezinye iziprofetho eziphathelene no-Edomi zingatholakala ku-Amose 1:11-12, Isaya 21:11-12, 34:1-17, 63:1-6, Hezekeli 25:12-14 kanye no-35:1-15.
Iziprofetho Ezimelene NeDamaseku Ne-Arabiya ( Jeremiya 49:1-33 )
UJeremiya 49:23-33 uqondiswe “eDamaseku,” inhloko-dolobha yaseSiriya emelela isizwe sisonke. ISiriya, enyakatho yezwe lakwaIsrayeli, ngokuvamile yayiwumakhelwane onobutha kuIsrayeli wasendulo noJuda, futhi namuhla isengumakhelwane onobutha wezwe lanamuhla lamaJuda lakwaIsrayeli.
Ama-Asiriya ayebhubhise umbuso wama-Aramu waseDamaseku ngesikhathi esifanayo sokuwa umbuso wasenyakatho wakwa-Israyeli—futhi amaSiriya athunjelwa enyakatho. Kodwa umuzi owawuhlaliswe kabusha wasinda—futhi umuzi, kanye nendawo engaphansi kwawo, uJeremiya akhuluma ngawo.
IHamati ne-Aripadi “kwakungamadolobha amakhulu ayesentshonalanga nasenyakatho yenhloko-dolobha yaseDamaseku” ( Nelson Study Bible, inothi elikumavesi 23-25 ). Basengaphansi kokubusa kweDamaseku, eseyinhloko-dolobha yaseSiriya.
“Inkathazo olwandle,” “olungenakuthula,” ingase ibhekisele ekuhlaselweni kogu lwaseMedithera lwaseSiriya lusuka olwandle. Lokhu akwenzekanga ekuhlaseleni kukaNebukadinesari, okwakuvela empumalanga. Kungase kube ngisho nenkomba eqondile yesikhathi sokuphela: “Futhi kuyakuba-khona…emhlabeni usizi lwezizwe, ngokudideka, kuhlokoma ulwandle namagagasi; izinhliziyo zabantu ziphele amandla ngenxa yokwesaba nokulindela izinto ezizayo emhlabeni” (Luka 21:25-26). Nokho abanye bafunda uJeremiya 49:23 njengosho nje ukuthi labo abasogwini lolwandle—noma “olwandle” ( Jamieson, Fausset & Brown’s Commentary, inothi elisevesini 23)—njengalabo abakwezinye izingxenye zeSiriya ezisohlwini, babhekene nezinxushunxushu ngenxa yezinkinga. ithemba lokuhlasela okuseduze. Kunoma yikuphi, iSiriya eyake yaba namandla iyokhubazeka ngenxa yokwesaba nosizi (ivesi 24).
IDamaseku, ngaphambili ‘eliwumuzi wokudumisa’ ( ivesi 25 ), liyobhujiswa “ngalolo suku” ( ivesi 26 )—elibhekisela, esingaphetha ngokunengqondo, ngoSuku lweNkosi. Lokhu kubonakala ngokucace nakakhulu evesini 27. Kuthathwe ku-Amose 1:4, okubonakala kuyingxenye yesiprofetho sesikhathi sokuphela (bheka ukuphawula koHlelo Lokufunda IBhayibheli ku-Amose 1 no-2). Kumelwe kukhunjulwe ukuthi “uBheni-hadadi,” kwakuyisiqu esasetshenziswa ababusi abaningi baseSiriya.
Ngaphandle kuka-Amose 1:3-5, ezinye iziprofetho zaseSiriya zitholakala ku-Isaya 17:1-3 nakuZakariya 9:1-4.
Umlayezo kaJeremiya 49:28-33 “umelene noKedari [indodana ka-Ishmayeli, uyise wama-Arabhu] nemibuso yaseHazori . . . [okungabantu] baseMpumalanga” (ivesi 28). Laba ngabantu abahlala ematendeni, belusa imihlambi futhi bagibele amakamela. IHazori lapha akulona idolobha elidume kakhulu ngaleli gama enyakatho yakwa-Israyeli. Okusho ukuthi “Ithango,” leli gama laqanjwa inani lamadolobha (isib. bheka uJoshuwa 15:21-25). I-JFB Commentary ichaza ukuthi iHazori kaJeremiya 49 “yayingelona idolobha lasePalestine, kodwa isifunda sase-Arabia Petraea. 'Imibuso' isho inhlanganisela yezizwe eziningana, ngayinye ingaphansi kwenkosi yayo” (iphuzu evesini 28). Incwadi efanayo ehlaziya ithi “amaKedarene ayephila ukuphila okuzulazulayo okuphambanayo e-Arabia Petraea, njengama-Arabu angamaBedouin.” Njengoba kushiwo oHlelweni Lokufundwa KweBhayibheli ku-Isaya 21:13-17 , igama elithi “Kedari” kuyi-Smith’s Bible Dictionary lithi, “Lesi sizwe sasingesinye sezizwe ezazigqama kakhulu kuzo zonke izizwe zama-Ishmayeli, futhi orabi babiza ama-Arabia ngaleli gama emhlabeni wonke.”
Emavesini 28 no-30 kaJeremiya 49, kukhulunywa ngokuqondile ngoNebukadinesari waseBhabhiloni njengethuluzi lokujezisa. Lesi isizathu esiyinhloko izazi nabahlaziyi beBhayibheli abaningi bacabanga ukuthi ukuhlasela kukaNebukadinesari kwagcwalisa zonke iziprofetho ezikuJeremiya 47:1-49:33—iziprofetho ezimelene namaFilisti, abakwaMowabi, abakwa-Amoni, abakwaEdomi, abaseSiriya nabase-Arabhiya. Nokho, njengoba kuye kwachazwa, eziningi zeziprofetho ezikule ngxenye azikagcwaliseki ekugcineni. Kulowo mongo, kungase kube ukuthi nakuba isiprofetho esimelene nabase-Arabiya sisebenza ngempela ekuhlaselweni kukaNebukadinesari, njengoba lokho kushiwo ngokucacile, kungase kube kabili. Okungukuthi, ukuhlasela kukaNebukadinesari kungase kwethulwe lapha njengokwandulela izenzakalo zezinsuku zokugcina ezizogcwaliseka ekugcineni, njengezinye iziprofetho, ekungeneleleni okuqondile kukaJesu Kristu phakathi noSuku lweNkosi.
Ngokuthakazelisayo, umqondo wosuku lwanamuhla “uNebukadinesari” usaphila ezingqondweni zamaSulumane. USaddam Hussein uziveze njengomholi onjalo. Ngaphambi kwakhe, i-Shah yase-Iran yazama ukumisa kabusha uMbuso WasePheresiya wasendulo ngamandla ezempi anamuhla. Nakuba kungekho muntu owafeza umbono wakhe siqu, lolu hlobo lokucabanga kufanele lusikhumbuze ukuthi nakuba iziprofetho zeBhayibheli zasendulo zingase zibonakale ziphikisana nezikhathi futhi zingahlobene nakancane nesikhathi sethu, ziqukethe okuningi okusabalulekile eMpumalanga Ephakathi yanamuhla.
Amakhosi ase-Arabhiya achazwa njengacebile futhi elondekile ( 49:31 )—kodwa engenamasango noma imigoqo (mhlawumbe ebhekisela eqinisweni lokuthi ugwadule olungenamanzi lunikeza umgoqo wesivikelo). Nokho uNkulunkulu uyoletha “ukwesaba nxazonke” ( bheka ivesi 29 )—isihloko esivamile eziprofethweni zikaJeremiya ( bheka 6:25; 20:3 umkhawulo, ivesi 10; 46:5; 49:5 )—bese kuba “inhlekelele” yangempela. kuzo zonke izinhlangothi zawo” (49:32).
Zonke izizwe okukhulunywa ngazo kuJeremiya 47:1–49:33 zifana ngani? Ngokomlando bebelokhu bemelene no-Israyeli ngonya, bevame ukulwa nama-Israyeli ukuze ababhubhise futhi bantshontshe izwe uNkulunkulu alinikeza abantu Bakhe—futhi kusenjalo nanamuhla. Ngaphezu kwalokho, ngenxa yokushisekela kwabo inkolo yobuSulumane, baphikisa inkolo yeBhayibheli nabalandeli balo—ngokuvamile ngobudlova. Ekugcineni uNkulunkulu uzothatha isinyathelo ngokumelene nezitha zika-Israyeli (okungukuthi, inzalo yenyama ka-Israyeli kanye no-Israyeli kamoya, iBandla), kanye nabo bonke labo abamelene neZwi Lakhe.
UJeremiya 50
Isiqalo sesahluko 50 siqala ngesiprofetho ngokumelene neBabele, unkulunkulu wamanga uBeli, nonkulunkulu wamanga uMerodaki. Isizwe siyakukhuphukela eBabele sivela enyakatho, silichithe lonke, izwe nonkulunkulu balelo zwe. Abantu nezilwane zaseBabele ziyakubaleka.
Ngalolo suku, kusho uJehova ngomprofethi wakhe, “abantwana bakwa-Israyeli bayokuza, bona nabantwana bakwaJuda kanyekanye, beza bekhala, futhi bafune uJehova uNkulunkulu wabo. Utshela abantu baKhe ukuba babaleke phakathi kweBabele, baphume ezweni lamaKaledi. Sibona lamazwi afanayo kusAmbulo 18:4. UJehova ngokwakhe uvusa umhlangano wezizwe ezinkulu ukuba zakhele iBhabhele, ngoba liyimpindiselo yakhe kulo.
UJehova uthi uyakumbuyisela u-Israyeli edlelweni lakhe, athethelele isigwegwe sika-Israyeli noJuda asishiya sibe yinsali. Kepha iBabele namaKaledi umisele ukulwa nokubhubhisa, impango nokuchitha, ukuze lingabi nansali. Wabathumba abantwana bakoJuda labantwana bakoIsrayeli, wabacindezela, kabavumanga ukuthi bahambe. Nokho uMhlengi uyobamela icala labo futhi anike izwe ukuphumula. Uyobangela uthuthuva kwabakhileyo eBhabhele.
Amavesi 35-38 wonke “ayinkemba, nenkemba, nenkemba”… amelene nakho konke okuseBabele! Ngomsindo wokuthunjwa kweBabele umhlaba uyozamazama, futhi ukukhala kuyozwakala phakathi kwezizwe.
Izaga 25
Ingxenye Yokuqala Yeqoqo LikaHezekiya Ikakhulukazi Linomqondo ofanayo ( IzAga 25:1-27 )
1. Isihlokwana (25:1)
Manje sifika eqoqweni lesibili likaSolomoni lezaga ezisencwadini (Izaga 25:29)?leli elakopishwa ngababhali ababesebenza ngaphansi kwenkosi uHezekiya wakwaJuda ngeminyaka yawo 700 BC Asazi noma uHezekiya wathi bangeza leli qoqo lesibili kwekaSolomoni. incwadi yangaphambili yezAga?noma uma asungula leli qoqo njengelihlukile futhi abadidiyeli bakamuva bahlanganisa kokubili njengencwadi eyodwa.
Kuyathakazelisa ukuqaphela ukuthi iqoqo langaphambili lalihlelwe ngezaga eziningi eziphikisayo ngaphambili ( IzAga 10 ? 15 ) lilandelwa izaga eziningi ezinomqondo ofanayo ( 16:1? 22:16 ), kuyilapho leli qoqo lakamuva lihlelwe ngezaga eziningi ezifanayo ngaphambili. (25) elandelwa iningi lawo eliphikisayo (27?28).
Kuyathakazelisa futhi ukuphawula ezinye izimpinda eqoqweni lesibili. I-Introduction to the Old Testament Poetic Books kaHassel Bullock (1988, p. 158) ibala izaga eziphindaphindwa ngokufanayo kuwo womabili amaqoqo.
2 Ngokusebenzelana Namakhosi ( 25:2-7 )
“UHLOBO: LWETHEMATIKA, OKUFANELEKILE ( 24:2-7 ). Amavesi 2-27 akha isigaba esikhulu sikaHezekiya [okungukuthi, iqoqo likaHezekiya lezaga zikaSolomoni], futhi ivesi 16 liphinde lihlukanise lesi sigaba sibe izingxenye ezimbili (bheka ingxoxo evesini 27).
“Izaga zev. 2-7 wonke aboshwe ngendaba yokubhekana nobukhosi. Kungenzeka abekwe ekuqaleni kweqoqo likaHezekiya njengesenzo sokuhlonipha abaxhasi ababili abakhulu bokuhlakanipha kwama-Israyeli, uSolomoni noHezekiya. Ithoni lapha ihluke kakhulu ebukhosini. Ngaphezu kwalokho lezaga zimiswe zibe ngamapheya amathathu ahambisanayo (vv. 2-3, 4-5, 6-7)” (NAC).
Akungabazeki ukuthi uSolomoni wayezicabangela yena lapho ekhuluma amazwi evesi 2. UNkulunkulu uyakhazinyuliswa ekudaleni zonke izimfihlakalo zendawo yonke, kuyilapho amakhosi enelungelo lokufuna nokuthola izimpendulo. Yebo, bonke abantu banalo leli lungelo ngezinga elithile, kodwa hhayi ngezinga lababusi nohulumeni. Lokhu kwakuyiqiniso ikakhulukazi ezikhathini zasendulo, lapho uphenyo lwezemfundo nesayensi lwaluhlobene kakhulu nobukhosi?njengoba babenesikhathi nezinsiza zokwenza lokho. USolomoni ngokwakhe wafunda ngendalo kaNkulunkulu ( 1 AmaKhosi 4:33 ). Wafunda nezindaba ezingokomoya nezefilosofi, efuna zonke izaga nokunye ukuhlakanipha ayekwenza.
IzAga 25:3 zithi inhliziyo yamakhosi ayiphenyisiseki. Uma kubhekwa ulwazi oluningi ababusi abakwaziyo, kunzima kakhulu ukubona izisusa zakho konke abakwenzayo.
Amavesi 6-7 asitshela ukuthi kungcono ukuthobeka kunokuthotshiswa. Kuhle ukwazi indawo yomuntu, kodwa uma singakwenzi kufanele ngokuzithoba sithathe isiteshi esiphansi kunesesiphakeme futhi senze ngokufanele. UJesu weluleka ukuba inhlonipho efanayo iboniswe kwezinye izimo, kusetshenziswa isibonelo sedili lomshado ( Luka 14:7-11 ).
3. Ukuxazulula Izingxabano Ngaphandle Kwamacala ( 25:8-10 ).
“UHLOBO: THEMATIC” (NAC). Kungcono ukubhekana nezingxabano ngaphandle kwenkantolo ngasese noma, uma kunesidingo, nomxazululi. UJesu ngokufanayo wakhuthaza ukuxazulula izingxabano ngaphandle kwenkantolo ( Luka 12:57-59 ).
4. Ubucwebe obuhle neseluleko esihle ( 25:11-12 )
“UHLOBO: THEMATIC, CATCHWORD” (NAC). Evesini 11 , “‘ama-apula’ awazona izithelo ezinemibala yegolide kodwa awuhlobo oluthile lobucwebe noma imisebenzi yobuciko.” Ngaphandle kwesingathekiso sobucwebe nokubaluleka kokuba namagama afanele ongawasho kuzo zombili izaga, singase siphawule negama elithi “igolide” kuzo zombili.
5. Abantu Abathembekile Nabangathembekile ( 25:13-14 ).
“UHLOBO: LUYIHLOKO, LIYAQHUBEKA….Zombili lezi zaga ziqala ngesici esithile sezulu nendlela esithinta ngayo umphakathi wezolimo; kusukela kuleso sifaniso baqhubekela phambili ekubalulekeni kokwethembeka komuntu siqu” (NAC). Ivesi 13 alikhulumi ngeqhwa langempela ngesikhathi sokuvuna. Lokho akuhambisani (bona 26:1) futhi kungase kube inhlekelele. “Inhloso umcabango wokuphola kweqhwa ekushiseni okukhulu kwenkathi yokuvuna kanye nomphumela walo oqabulayo ukube ubukhona” (Soncino, inothi 25:13). Ngakho-ke, umuntu owenza imisebenzi yakhe ngokwethembeka uyamjabulisa lowo amabele. Qhathanisa ukuthembela okungafanele kumuntu ongathembeki evesini 19 kanye nokuthumela isiwula njengesithunywa ku 26:6 (bheka futhi 10:26). Ku-25:14, labo abehlulekayo ukusekela ukuziqhayisa kwabo ngokunikela nganoma isiphi isikhundla badumazeka kakhulu. Ngaphezu kwalokho, lena indaba engokomoya engathi sína, njengoba ihilela ukukhohlisa kokuzenzisa. ETestamenteni Elisha, u-Ananiya noSafira, abaqamba amanga ngokudelela eBandleni bazenza babukeke belungile, bajeziswa nguNkulunkulu ngokufa ngokushesha njengofakazi oqinile mayelana nobucayi balolu daba (bona iZenzo 5:1-11).
6. Yiba Nesineke Ngeziphathimandla (25:15)
“UHLOBO: ISAHLUKO SOMUNTU NGAMUNYE….Lesisaga, esichaza ukubaluleka kokubekezela ekusebenzelaneni negunya, siphendula 25:2-7 (ngokuhlonishwa kwayo okukhulu ngegunya lobukhosi) ngendlela ehlanganisayo futhi sisebenza ukuhlukanisa 25:2-15 njengengxenye yokuqala enkulu kaHezekiya. Amathambo ayizitho zomzimba eziqine kakhulu ngaphakathi kumuntu, futhi ukuphuka kwamathambo lapha kubhekisela ekwephuleni ukujula, ukumelana nombono umuntu angase abe nawo” (NAC). Lokhu kufezwa kangcono ngokuncenga ngobumnene ngokuhamba kwesikhathi.
7. Ukuqapha Nabantu ( 25:16-27 ).
“Lezaga ziboshelwe ukuhlanganisa izaga ngokudla uju ngokweqile (25:16, 27). Ngokuvamile ziphathelene nokusebenzelana nabangane, umkhaya, nabanye; igxile ezenzweni ezingafanelekile noma ezifanele ngokuxakayo” (NAC).
“(1) Kwanele Kwanele (25:16-17)….TYPE: PARALLEL” (NAC). Isibonelo sokudla uju oluningi evesini 16 sibonisa ukuthi ukuzitika ngisho nasentweni ethandekayo kungabangela ukucasuka. Kukhona ukufana lapha nevesi 17, lapho ukuvakashela umakhelwane kakhulu kungamenza akudelele?noma, uma sibeka enye indlela, ungakhathala ukwamukela kwakho. Ukuhlobana kwalezi zaga kucace nakakhulu esiHebheru. “Okufanayo…'funa usuthe ngalo [uju], uluhlanze' [evesini 16]…ukuze…'funa asuthe ngani, akuzonde' [evesini 17]…kusobala, njengoba inguqulo ye-NIV ibonisa” (umbhalo waphansi emavesini 16-17).
“(2) Qaphela Laba Bantu (25:18-20)…UHLOBO: ITHEMU….Zontathu lezi zaga ziyizifaniso (nakuba igama elithi ‘like’ lingekho embhalweni wesiHeberu), futhi zonke zithinta abantu gwema (umqambimanga, ongathembeki, nongenabuhlakani). Iphuzu lakho ngalinye liyabonakala” (NAC). Kweyokugcina (ivesi 20), elithi “soda” lisho “i-sodium carbonate, yemvelo yaseGibhithe (bheka noJeremiya 2:22), ekhishwa uviniga [?ukusabela okuphuphumayo kucekela phansi i-soda, eyayiwusizo ekugezeni. ]. Lokhu kungaba nomthelela omubi. Kungaba okungalungile futhi okuphambene 'nokucula izingoma'… 'ngenhliziyo esindayo' [njengoba lokhu kungase, ngendlela enyakazayo, kuxazulule izinto ezimbi futhi kubonakale kulimaza]….Umuntu udinga ukuthuthukisa ukuzwela kwabanye; izingoma zingase zicasule usizi kuphela. Nokho, bheka isibonelo sikaDavide ehlanyisa uSawule ( 1 Sam 19:9 ); lokho kwakuyindaba engavamile, kodwa nalapho impendulo kaSawule yayingalindelekile” ( Expositor’s, inothi lezAga 25:20). Futhi, umculo kaDavide lapho ekhona uSawule cishe wawunesimo esiduduzayo nesikhuthazayo.
(3) Nqoba Okubi Ngokuhle ( 25:21-22). Abaningi bakholelwa ukuthi asikho isiqondiso sokuphatha izitha ngomusa esanikezwa eBhayibhelini kwaze kwaba seTestamenteni Elisha. Nokho lapha sibona umgomo obekwe ngokucacile eTestamenteni Elidala incwadi yeZaga (bheka futhi u-Eksodusi 23:4). Kungenzeka ukuthi uJesu wayebhekisela kulesi saga lapho ethi, “Yenzani okuhle kwabanizondayo” ( Mathewu 5:44 , bheka amavesi 43-48 ). Umphostoli uPawulu wacaphuna ngokuqondile kulesi saga (KwabaseRoma 12:20) futhi wasifingqa ngamazwi athi “Unganqotshwa ngokubi, kodwa nqoba okubi ngokuhle” (ivesi 21).
Nokho, kuyaphikiswa incazelo eqondile yokunqwabelaniswa kwamalahle avuthayo. Abanye bakuthatha njengokusho ukunqwabelanisa isahlulelo saphezulu esizayo kumuntu ongeke abuyisane ngisho nangemva kokuphathwa kahle (qhathanisa neHubo 140:9-10). Kodwa isenzo somusa kulokhu ngeke sibe nomusa ngempela. Kungaba indlela yokufuna impindiselo?futhi abanye bakuqonda kanjalo. Abanye banombono ophambene, bebheka amalahle avuthayo ekhanda njengesingathekiso sokuhlangabezana nesidingo sikamakhelwane?umqondo uwukuthi umakhelwane uzodinga amalahle ukuze iziko lifudumale noma kuhhavini wakhe ukuze alungise ukudla futhi akuthwale aye nawo ekhaya. ethreyini phezu kwekhanda lakhe. Ngempela amalahle ayenikelwa ezikhathini zasendulo njengesipho kwabampofu. Nokho lokhu kubonakala kuwumfanekiso oyinqaba wokusiza umakhelwane lapho upha abalambile ukudla futhi uphuzisa owomile engxenyeni yokuqala yesaga kwenza lelo phuzu liphelele ngokwanele.
Abaningi babheka amalahle omlilo anqwabelanisayo amelela ukubangela owamukeliswa umusa ubuhlungu obukhulu?hhayi ekwahlulelweni kwesikhathi esizayo kodwa manje ekumenzeni azizwe enamahloni futhi ezisola ngokuphatha kabi kwakhe lowo osembonisa umusa. Ngethemba ukuthi lokhu kungaholela ekuphendukeni. Kuyathakazelisa ukuthi kwakukhona “isiko laseGibhithe lapho indoda yanikeza ubufakazi obusobala bokuzisola kwayo ngokuthwala ipani lamalahle avuthayo ekhanda layo” ( FF Bruce, ocashunwe ku- www.zianet.com/maxey/Roman25.htm ). Ngakolunye uhlangothi, ngaphandle “kwamalahle afakwa ethreyini…ethwalwa njengesipho kwabampofu noma uphawu lokuphenduka… amalahle avuthayo ayebekwa ekhanda ngokuqondile ukuze ajezise, apholise amanxeba, noma akhulule ukuhlupheka komuntu ofayo. ngamarabi!” (I-NIV Application Commentary, inothi kuzAga 25:21-22). Uma kukhulunywa ngokwelashwa okunjalo kulesi saga, umqondo ungaba into enhle ebuhlungu (umusa obangela amahloni nokuzisola) noma into ebuhlungu ngokuba yinhle (ihlazo nokuzisola okuholela ekuphendukeni nasekubuyisaneni).
Nokho omunye umbono uthi isingathekiso sithinta ukuncibilika kwezinsimbi ngamalahle avuthayo. Njengoba insimbi eqinile incibilika futhi yenziwa ukuba igeleze ngokufakwa kwamalahle avuthayo, kanjalo umusa uncibilikisa ubulukhuni besitha. Lokhu kuzofana ngandlela thize nevesi 15: “Ulimi oluthambileyo lwephula ithambo.”
Noma ngabe iyini incazelo ngqo, impendulo enkingeni yesitha iwukubuyela emuva kwalokho okungenzeka kulindeleke?kufanele selule isandla, okuyindida njengoba lokho kungase kubonakale. Iphuzu elicacile lalesi saga liwukuthi kufanele siphathe izitha ngomusa, senze konke esingakwenza ukuze silethe ukuthula nokubuyisana, silindele umphumela omuhle (kamuva uma kungenjalo manje) futhi sithembele kuNkulunkulu ukuthi uzosivuza ngokumlalela ngendlela efanele nangesimo sengqondo esifanele. ukuziphatha ezimweni ezinjalo.
“(4) Imvula Ebandayo Nokubandayo Kubukeka (25:23)….UHLOBO:ISAGA SOMUNTU NGAMUNYE” (NAC)?nakuba kungase kube nokumataniswa kwendikimba nesaga esilandelayo. “Izisho ezimbili ngentukuthelo nokuxabana zisho ukuthi ukunaka indlela umuntu akhuluma ngayo kungenza umehluko” (i-NIV Application Commentary, inothi lamavesi 23-24). Ivesi 23 liqukethe ubunzima bokuchaza: “Okokuqala ukuthi umoya wasenyakatho awulethi mvula kwa-Israyeli [evela kakhulu entshonalanga]; okwesibili ukuthi inkulumo ethi ‘uletha imvula’ ngokwezwi nezwi ithi ‘inemihelo yemvula’ (okungahunyushwa ngezindlela ezihlukahlukene), kanti eyesithathu iwukuthi isiHebheru asikucacisi ukuthi ‘ulimi olukhohlisayo luletha ukubukeka kwentukuthelo’ noma ngabe kungenye indlela. Nokho umuntu angakuchaza, akubeke ngale ndlela: 'Njengomoya obandayo uzala imvula, kanjalo ukubukeka okubandayo kuzala isiphepho sokunyundela'” (NAC). Abanye babona ukubaluleka kwesimo esingalindelekile semvula ebandayo evela enyakatho?okuhambisana nenkulumo embi ukuthola ukwamukelwa okubandayo okungalindelekile. Kanti abanye bafunda leli vesi njengelibhekisela emoyeni wasenyakatho oletha imvula ngomqondo wokuyinqanda noma ukuyixosha?
“(5) Umfazi Ohluphayo (25:24)….UHLOBO:ISAGA SOMUNTU” (NAC)?noma, futhi, lokhu kungase kubhangqwe ngokwengqikithi nesaga esandulele. Ivesi 24 yisaga sokuqala eqoqweni likaHezekiya likaSolomoni esifana neseqoqweni elikhulu likaSolomoni (bheka 21:9).
“(6) Amanzi Amahle Namanzi Amabi (25:25-26)….UHLOBO: ITHEMU….Lezaga ezimbili zihlotshaniswa nomqondo oshiwo wokuphuza amanzi” (NAC). Izindaba ezinhle eziphuma “ezweni elikude” evesini 25 zingase zihambisane nenkulumo yethu yesiNgisi yanamuhla ethi “kuvela ngaphandle kwesibhakabhaka”? Noma lingasho izindaba ezinhle ngezihlobo nabangane abakude ngemva kokungezwa ngabo isikhathi eside.
(7) Akukho Inkazimulo Ngokuzitika Ngokwakho ( 25:27 ). “UHLOBO: IZAGA NGAMUNYE….Ivesi 27 livala isigaba sokuqala esikhulu [seqoqo likaHezekiya]” (NAC). Akulungile ukuzitika ngoju. Njengoba sibonile evesini 16, uju oluningi lungamgulisa umuntu. Kudwetshwa ukufana lapha nalabo abajabulela ubumnandi bokuhlonishwa nokuhlonishwa kangangokuthi baphishekele ngokungafanele udumo lwabo. Ayikho inkazimulo yangempela kulokhu?kuyihlazo kuphela futhi, njengoba sibonile emavesini 6-7, amathuba okuthotshiswa. Ukukhulunywa kabili kwenkazimulo evesini 27 (mayelana nalokho okungeyona inkazimulo) kuhambisana nokushiwo kabili kwenkazimulo evesini 2 (mayelana nenkazimulo yeqiniso). “Isakhiwo se-chiastic salo lonke simi kanje: inkazimulo (v. 2)/honey (v. 16)/honey (v. 27a)/glory (v. 27b)” (NAC).
Izenzo 22
Sasuka ekubotshweni kukaSawuli okokugcina, sasiwa enkambeni yamabutho ngenxa yabaFarisi abangamaJuda ababemmangalela ngokuphambanisa iThempeli ngokungcolisa ithempeli ngamaGreki abonakala engcolile. Umise ezitebhisini zesakhiwo futhi uzokhuluma nabantu baseJerusalema. Kule ngxenye yocwaningo lwethu, amazwi kaSha'ul aphindwaphindwa.
“Madoda, bazalwane, nawobaba, yizwani manje ukuziphendulela kwami phambi kwenu. Impela ngingumJuda, ngazalelwa eTarsos laseKiliya, kepha ngakhulela kulo muzi ngasezinyaweni zikaGamiliyeli, ngifundisiwe ngokomthetho wawobaba, ngishisekela uElohim, njengalokhu nina nonke enayizingela leNdlela kwaze kwaba sekufeni, nibopha, nibakhaphela ematilongweni abesilisa nabesifazane, njengokuba nompristi omkhulu efakaza ngami kanye namalunga onke, engamukela kubo izincwadi eziya kubazalwane, waya eDamaseku ukuyolanda amaketanga ngisho nalabo ababelapho eJerusalema ukuze bajeziswe.”
[UGamili'el wayebhekwa njengomunye wothisha beTorah abakhulu kunabo bonke kuwo wonke umlando futhi akuyona nje noma iyiphi insizwa engumJuda eyayingafunda kuye ngokuqondile. Umphostoli u-Sha'ul kuphela ongcono kakhulu nokhanya kunabo bonke, kufundiswa ukuthi wayebambe ngekhanda ZONKE izincwadi ezinhlanu zokuqala zikaMose ngesikhathi esemdala. Siyakhumbula futhi kusukela ekuqaleni kwezEnzo ukuthi uSawuli wayeshushisa amakholwa amasha kuMesiya.
“Kwathi ngisahamba, ngisondela eDamaseku emini enkulu, kwabonakala ukukhanya okukhulu okuvela ezulwini nxazonke zami, ngawa phansi, ngezwa izwi lithi kimi: ‘Sawulu, USawuli, ungizingelelani na? Ngaphendula ngathi: “Ungubani, Nkosi na? Yathi kimi: 'NginguJesu waseNazaretha omzingelayo.' Futhi labo ababe nami bakubona ukukhanya futhi besaba, kodwa abalizwa iZwi likaMesiya likhuluma kimi.
Ngasengisithi: Ngizakwenzani, Nkosi? Yathi kimi iNkosi: 'Sukuma, uye eDamaseku, khona-ke uyakutshelwa konke omiselwe ukukwenza.'
Ngakho uSawuli waphuphuthekiswa ukukhazimula kokukhanya okukhulu, waholelwa amadoda akhe emzini waseDamaseku. USawuli wakhuluma ngoHananiya owaholelwa kuye, nokuthi wayekhulunyelwa kahle ngamaJuda nangendoda ezinikele emthethweni. ukuthi uMoya wayemhole lo muntu kuSawule emgwaqeni, wathi kuye: "Bheka phezulu." USawuli waphakamisa amehlo amkhangela uHananiya, wafakaza kuSawuli ngalokho okwakwenzakele kuye. Wathi: “UElohim wawobaba ukumisile ukuba wazi isifiso sakhe, umbone oLungileyo, uzwe izwi eliphuma emlonyeni wakhe; Ngoba uzakuba ngufakazi wakhe kubo bonke abantu ngalokho okubonileyo lokuzwileyo. Manje sukuma, ubhapathizwe, uhlanze izono zakho, ubize igama likaJehova.”
USawuli wabatshela iziyalezo azithola embonweni weNkosi lapho uMesiya amyala ukuba aphume eJerusalema ayoshumayela ivangeli elikude nakwabezizwe. Khona-ke isixuku safika singanakiwe, samemeza sisithi: “Msuseni onje emhlabeni, ngokuba akufanele ukuba aphile! Ngakho amabutho amngenisa uSawule ekamu ukuze ambophe, amshaye, futhi ambuze. Kungaleso sikhathi lapho uSawuli ebazisa khona ukuthi wayengumRoma futhi engalahlwanga cala, futhi “wazalwa” engumRoma. Lapho ezwa lokhu, umlawuli wamabutho namanye amasosha bahlehla ngokushesha futhi besaba ngisho nokumbopha. Ngosuku olulandelayo uSawule wakhululwa futhi induna yamaRoma yabiza umpristi omkhulu nomkhandlu wonke wabo ukuba beze phambi kwakhe kanye noSawulu ukuze athole ukuthi uSawule umangalelwa ngani.
0 Amazwana